HOME

Kuidas saada emotsiooniostudest vabaks?

Üksikud emotsiooniostud ei viita veel probleemile. Probleemiks kujuneb emotsionaalne ostlemine siis, kui inimene ei suuda endale seatud rahalistest eesmärkidest ja eelarvest kinni pidada. “Kui planeerimata ostude tõttu viibib arvete maksmine või tuleb ära jätta eelnevalt kokku lepitud oste, siis on tõenäoline, et inimesel on emotsionaalse ostlemisega probleeme,” ütles Citadele Eesti jaepanganduse juht Marina Hakiainen. Samuti viitab probleemile ka see, kui inimene mitmeid planeerimata oste hiljem kahetseb. “Kuigi ostu hetkel on emotsioon positiivne, siis mõne aja möödudes võib saabuda kahetsus, sest asja ei pruugi olla vaja, see ei meeldi enam või tuntakse end halvasti mõtlematult kulutatud raha pärast.”

Ostlemine tekitab positiivset enesetunnet, sest selle käigus tõuseb ajus dopamiini tase. Sama efekti annab näiteks ka lemmikloomaga mängimine või raamatu lugemine, aga ka telefonis sotsiaalmeedia kerimine, alkoholi tarvitamine või suitsetamine. ”Seega kehtib ka siin põhimõte, et kõik mis tekitab hea enesetunde, ei ole seda alati,” nentis Hakiainen.

“Emotsionaalne ostlemine on harjumus ja seda saab võrrelda näiteks liigse magusa söömisega: see tekitab mõnusa tunde, ent raske võib olla koguseid vähendada või hoopistükis snäkkimisest loobuda.” 

Marina Hakiainen

Oluline on tema sõnul proovida kõigepealt harjumust märgata ja eristada. “Tasub korraks mõelda, mida ma tunnen: kas olen ärevuses, kurb, vihane või hoopiski väga rõõmus? Kõik need võivad olla emotsionaalse ostlemise ajendiks, sest inimene soovib end lohutada või premeerida.”

Noorem sihtgrupp on kindlasti tugevalt mõjutatud ka sotsiaalmeediast. Instagrami, TikToki ja YouTube’i kaudu levivad trendid ja unboxing-videod loovad pideva vajadustunde ning FOMO (fear of missing out) fenomen ehk hirm olla kõrvale jäetud võib suurendada impulsiivset ostukäitumist. Sotsiaalmeedias nähtud reklaamid ja mõjutajate soovitused võivad tekitada tunde, et teatud tooted on hädavajalikud, kuigi tegelikult neid ei vajata. Seetõttu on oluline olla teadlik sotsiaalmeedia mõjust ostuotsustele ja püüda teha teadlikke valikuid.

Citadele panga esindaja jagab nõuandeid, mida teha olukorras, kui emotsiooniostud on kujunenud probleemiks.

• Samm-sammult eelarvestajaks. Emotsiooniostlejatel on tihti raskusi oma eelarvest kinni pidamisega, mis aga ei tähenda, et eelarvet looma ei peaks. “Tasub alustada sellest, et vaadata üle oma kulud ning kategoriseerida need ära. Seejärel võib proovida luua eelarve, kus mõnes kategoorias oma kulusid vähendad. Liiga rangest eelarvest on raske kinni pidada ning see võib luua lisastressi,” ütles Hakiainen. Samal põhjusel ei tasu ostlemist kohe nulli tõmmata, vaid hoopis planeerida selle jaoks kindel summa.
• Tea, mida sa tunned. Oluline on arendada ka oma emotsionaalset intelligentsust, et ära tunda, mis täpselt ostlema ajendab ning osata selle emotsiooniga tegeleda. Sellisel puhul võib kasuks olla ka psühholoogiga rääkimine, kes aitab emotsioone lahti mõtestada ning leida viise, kuidas nendega tegeleda.
• Leia asendustegevus. “Mine jalutama, korista kappi või kodu. See aitab korraks muule keskenduda ning ka ostlemist ajendavat emotsiooni piirata,” selgitas Hakiainen. Samuti aitab tema sõnul 24 tunni reegel: kui näed midagi, mida tahad osta, siis lükka selle ostmist ööpäeva jagu edasi. “Sel juhul inimene otseselt ei keela endale ostu, aga tõenäoline on, et 24 tunni jooksul kaob emotsioon ning soovitud ese ei tundugi nii kutsuv,” sõnas Citadele panga esindaja.
• Hoia kaardil kindlat summat raha. Hea on pangakaardile jätta näiteks nädalaks vaja minev rahasumma. See aitab paremini eelarvest kinni pidada.
• Lülita välja veebimaksed. Veebikaubamajadesse saab kaduda ka diivanilt lahkumata. Eurostati andmetel ostis 2024. aastal 77% internetikasutajatest veebis endale tooteid ja teenuseid. Veebimaksete välja lülitamisega vähendad võimalusi emotsiooniostude tegemiseks.
• Ära pelga abi küsida. Kui tunned, et oled sattumas rahalistesse raskustesse, siis pea nõu oma panga või võlanõustajaga.