Maailmamajanduse ülevaade 11/2024

USA: „pehme maandumine“ on endiselt kõige tõenäolisem stsenaarium

Kuigi USA majandus jätkab kasvamist, keskenduvad analüütikud üha rohkem USA majanduslangusele viitavatele näitajatele, et mõista, kas USA liigub „pehme maandumise“ või reaalse majanduslanguse poole. Meie arvates on „pehme maandumise“ stsenaarium tõenäolisem. Kuigi pingsalt jälgitavad USA majanduslanguse näitajad osutavad üha kindlamalt majanduse aeglustumise ohule, tundub praegu, et halvim on USA majanduses juba möödas ja majandustsükkel on hakanud taas paranemise märke näitama.

USA majandustsükli praeguse ja prognoositava olukorra mõistmiseks jälgime järgmiseid näitajad: 1) tööhõive USA väga tsüklilistes sektorites; 2) USA Sahmi reegel; ja 3) erinevus USA tegeliku töötuse ja 36 kuu libiseva keskmise töötuse vahel.

Tööhõive USA väga tsüklilistes sektorites (elamuehitus, tootmine, renditöö, veondus) väheneb jätkuvalt, kuid languse tempo on olnud stabiilne. Lisaks on tööhõive dünaamika kõige tundlikumates sektorites, nagu veondus ja renditöö, aasta-aastalt paranenud.

USA Sahmi reegli arvud näitavad ka seda, et praeguseks on USA majandus jõudnud langustrendi tippu ja olukord veidi paranenud. Sahmi majanduslanguse näitaja annab märku USA majanduslanguse algusest, kui USA töötusmäära kolme kuu libisev keskmine tõuseb vähemalt 0,5 protsendipunkti võrreldes USA kolme kuu keskmise töötusmäära miinimumiga viimase 12 kuu jooksul. Sahmi reegel on viimase kolme kuu jooksul näidanud ohumärke, kuid septembris võis täheldada väärtusena täpselt 0,5 protsendipunkti ehk vaevumärgatavat majanduslangust.

Värskeimad andmed USA tööturu kohta näitavad, et USA töötuse määra tegelik tase on tõusnud üle 36 kuu libiseva keskmise, mis üldjuhul viitab USA majanduslanguse algusele. Samas olid USA tsüklilise tööhõive ja Sahmi reegli septembri näitajad julgustavad, andes märku, et USA majanduse aeglustumise tippaeg on nüüdseks möödas.

Siiski väärib märkimist, et kõik kolm USA majanduslanguse juhtivat näitajat on endiselt ohtlikul tasemel, mistõttu jälgime neid edaspidigi tähelepanelikult.

Hiina: oodates võimsat edulugu

Hiina majandustsükli käekäik on juba mõnda aega olnud pigem nõrk. Seda tõsiasja kajastab ka Hang Sengi indeksi järsk langus. Siiski näib, et intressimäärade kärpimisega alustamine USA-s on ajendanud Hiinat järk-järgult majandust stimuleerima. Hiljuti kuulutati ka mitmel Hiina valitsuse pressikonverentsil välja erinevad majandust stimuleerivad meetmed. Praegu olemasolevate stiimulite hulk on siiski äärmiselt kasin: näiteks tarbimise hoogustamisele suunatud meetmed moodustavad Hiina SKT-st vähem kui 1 protsendi. Küll aga sosistatakse finantsmaailma ringkondades, et see ei ole kõik ja Hiinal on plaanis rakendada veel palju ulatuslikumaid stiimuleid. Need võidakse avalikustada Hiina Üleriigilisel Rahvakongressil, mida peetakse 4.–8. novembril ehk on võimalus, et suurem stiimulipakett kuulutatakse välja kohe pärast USA presidendivalimisi. Kõnealune suurem stiimulipakett on Hiina finantsturgudele eriti oluline, sest väiksem pakett toob kaasa järsu languse Hiina aktsiates, mida on viimasel ajal positiivselt mõjutanud just tegelikud teadaanded ja edasiste majandusstiimulite ootus. Suurem stiimulipakett aga annaks Hiina aktsiaturgudele märkimisväärse tõuke.

Euroala: Euroopa Keskpank kavandab intressimäärade täiendavat langetamist

Euroala majandusega seoses on meil nii häid kui ka halbu uudiseid. Hea uudis on see, et inflatsioon on märkimisväärselt aeglustunud: septembris küündis euroala aastane inflatsioonimäär 1,8 protsendini, jäädes seega alla 2 protsendi, mis oli ka Euroopa Keskpanga eesmärk. Alusinflatsioon (koguväärtus miinus energia ja toiduained) ja teenuste inflatsioon püsib üle 2 protsendi, kuid meie vaadeldavad põhinäitajad osutavad sellele, et alusinflatsioon pidurdub lähitulevikus oluliselt. See asjaolu koos euroala nõrga majandustsükliga võimaldab Euroopa Keskpangal jätkata intressimäärade langetamist, kusjuures turgudel on ootus, et intressimäärad langevad alates 2024. aasta detsembrist kuni 2025. aasta juunini veel viis korda. Intressimäärade edasise langetamise ootused on suuresti kinnistunud ka turuosaliste viimastes kolme ja kuue kuu euribori prognoosides. Chatham Financiali värskeimad prognoosid näitavad, et kolme kuu euribor, mis on praegu 3 protsenti, langeb 2025. aasta juuniks 1,9 protsendini ja jääb 2025. aasta detsembris alla 1,9 protsendi.

Halb uudis on aga see, et euroala madalama inflatsiooniga kaasneb osaliselt väga nõrk majandusaktiivsus. See tähendab, et euroala nõrk majandustsükkel soodustab ka euroala inflatsiooni aeglustumist. Saksamaa, kes on Balti riikide üks peamisi ekspordipartnereid, on endiselt euroala nõrgim lüli, sest selle majandus on de facto languses. See kajastub selgelt Euroopa Komisjoni majandususaldusindeksi viimastes andmetes. Kõnealune indeks on euroala majandustegevuse põhinäitaja. Olukord Saksamaa tööstuses, sealse majanduse tuumas, on endiselt päris kehv, kuna riigi tööstuskliima (Saksamaa tootmisettevõtete optimism) on praegu 2020. aasta juuni tasemel. 

Siiski väärib märkimist, et kuigi Saksamaa majandus on jätkuvalt langustrendis, võivad põhinäitajad, nagu Saksamaa tootmisettevõtete uute tellimuste prognoos ja Saksamaa veoautode teemaksu indeks, viidata sellele, et Saksamaa majandus on jõudnud kõige madalamale tasemele enne jõulist kasvu. Seega võime olla ehk juba jõudnud euroala majanduse pessimismi haripunkti. Siiski on üldine majandusaktiivsus pigem tagasihoidlik ja võib veelgi halveneda.

Baltikum: 2025. aastal on oodata majandusaktiivsuse elavnemist ja Eesti väljumist majanduslangusest

Balti riikide majanduse suundumus on üldiselt hea, kuid kolme Balti riigi majandustsükkel on siiski mõnevõrra erinev.

Leedus jätkab majandustegevus kasvamist: seda veavad vastupidav töötleva tööstuse sektor, taastuv sisenõudlus ja transpordisektori stabiliseerumine. Tootmissektori dünaamika on üllatanud positiivsest küljest, sest vaatamata Saksamaa tööstuse süvenevale langusele laieneb Leedu tootmissektor jätkuvalt kiiremini. Meie arvates on Leedu tööstus suutnud Euroopa tootmissektori struktuurimuutusi osavalt enda kasuks pöörata. Suured Saksa tööstusettevõtted ajendavad tellimuste puuduse tõttu kallemaid tarnijaid Euroopas hindu langetama ja viivad osa tootmistegevusest Ida-Euroopasse, kus tööjõukulud on konkurentsivõimelisemad. Tõenäoliselt näeme seda suundumust Leedu tööstuses ka edaspidi.

Teine Leedu majanduse hea uudis on tugev sisenõudlus tänu Leedu tarbijate optimismi heale tasemele. Suvel hindasid Leedu majapidamised rahalisi perspektiive sama kõrgelt kui 2007. aasta suvel ehk vahetult enne ülemaailmset finantskriisi. Tarbijate optimismi tase on püsinud ka sügisel kõrge. Lisaks täheldame esimesi märke kinnisvarasektori aktiivsuse elavnemisest, seda nii uute hüpoteeklaenude kui ka uute kinnisvara ostulepingute valdkonnas.

Lätis on tootmissektor endiselt kohanemisvõimeline ja täheldada võib tarbijate hoiakute paranemist. Septembris saavutas Läti tarbijate üldine optimism kõrgeima taseme alates 2021. aasta detsembrist. See oli tingitud sellest, et tarbijate arvamus oma rahaasjadest paranes ja üha rohkem oldi valmis kulutama raha suurematele ostudele. Lisaks on elavnenud majandustegevus teenindussektoris ja olukord muutunud paremaks jaekaubanduses, mis on ka loogiline, arvestades Läti tarbijate hoiakute kiiret paranemist.

Eestis on majandusaktiivsus endiselt palju nõrgem kui teistes Balti riikides. Siinset majandustegevust piirab Balti regiooni suurim erasektori võlg ja suur sõltuvus Skandinaavia riikidest, kus majandust kammitsevad kõrged intressimäärad. Hea uudis on aga see, et oleme täheldanud Eesti töötleva tööstuse meeleolu märgatavat paranemist, mis võib olla tingitud sellest, et 1) Kesk-Euroopast saabub rohkem tootmistellimusi, nagu ka eelnevalt mainitud, ja 2) ootused Skandinaavia riikide majanduse elavnemisele on suurenenud, sest keskpangad on hakanud intressimäärasid langetama. Sellest hoolimata on Eesti tarbijate optimismi tase endiselt väga madal, püsides tasemel, mida täheldati viimati 2020. aasta juunis. See viitab selgelt asjaolule, et tarbijate kulutused on jätkuvalt tagasihoidlikud.

Oleme arvamusel, et majandusaktiivsus elavneb kõigis kolmes Balti riigis 2025. aastal tänu intressimäärade langetamisele, tugevamale majandustegevusele ELis ning tugevamale sisenõudlusele ja investeeringutele. Eeldame, et Läti SKT kasvab 2025. aastal 2,7, Eesti ja Leedu majandus aga 2,8 protsenti. Samuti prognoosime, et kõigis Balti riikides jätkab palgakasv inflatsiooni edestamist, aidates sellega kaasa sisenõudluse tugevnemisele. Sisenõudlust ja investeeringuid suurendavad ka Euroopa Keskpanga intressimäärade edasised kärped: kõik kolm Balti riiki on selliste muutuste suhtes tundlikud, sest muutuvate intressimäärade osakaal laenude väljastamisel on suur.