Makromajanduse ülevaade 03/2025

Balti majanduse ülevaade

Hetkel on Balti riikide majandustsüklid endiselt mõnevõrra erinevad, kuid arvame, et tulevikus muutuvad need sarnasemaks. Praeguse seisuga on Leedu jätkuvalt Baltikumis juhtpositsioonil majandustsükli tugevuse poolest. Talle järgnevad Läti ja Eesti ning viimane on hetkel Baltikumi nõrgim lüli. Siiski tõi värskete andmete järgi 2024. aasta viimane kvartal Eestile kauaoodatud majanduskasvu.

Eestis näeme üha enam märke majandustsükli põhja saavutamisest ehk Eesti majandus on väljumas langusest ja seisab majanduse elavnemise äärel. 2024. aasta viimane kvartal tõi Statistikaameti andmete järgi Eestile 1,2% majanduskasvu, mis oli prognoositud tulemusest märgatavalt kõrgem. Kokku vähenes Eesti SKP 2024. aastal 0,3%.  Põhinäitajad osutavad sellele, et Eesti majanduse taastumisele aitavad kaasa mitmed sektorid: 2024. aasta lõpus täheldasime Eesti töötleva tööstuse kindlustunde märkimisväärset paranemist, ka teenuste sektori majandusaktiivsus elavnes mõnevõrra. Näeme ka esimesi märke Eesti sisenõudluse tagasihoidlikust taastumisest: 2024. aastal kasvas eratarbimine 1,2%. Nii Eesti tööstusettevõtete küsitlused kui ka Eesti ekspordiandmed näitavad Eesti väliskaubanduse elavnemist. Statistikaameti andmed näitavad, et kaupade ja teenuste eksport kokku kasvas 2024. aastal 3,2%. Eesti eksport on tihedalt seotud Skandinaaviaga, kuhu eksporditud kaup moodustab kolmandiku Eesti koguekspordist. Seetõttu arvame, et Eesti ekspordi elavnemine võib olla suurel määral tingitud Skandinaavia laenuintresside vähenemisest ja selle positiivsest mõjust.

Lätis on majandusaktiivsus endiselt madalseisus, kuid näeme siiski rohkem märke majanduse tsüklilisest elavnemisest. Üks olulisemaid sektoreid, kus näeme positiivsemate märkide ilmnemist, on jaekaubandussektor, mida toetab tarbijate ostujõu taastumine ja odavamad laenukulud. Läti statistikaameti kogutud andmed näitavad, et 2024. aasta neljandas kvartalis olid Läti jaekaubanduse müüginäitajad kõrgeimad alates 2022. aasta kolmandast kvartalist saadik. Nagu Leedu puhulgi, tuleneb see elavnemine peamiselt  tarbekaupade segmendist, mis on tavaliselt tsüklilisem. 2024. aasta neljandas kvartalis oli Läti tarbekaupade jaemüük 7,2% suurem kui aasta tagasi, arvestamata hinnamuutuste mõju. Huvitav on see, et hinnatundlikud kategooriad aitavad tugevalt kaasa Läti sisenõudluse taastumisele, sest 2024. aasta neljandas kvartalis kasvas IT- ja sideseadmete jaemüük 16% võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga. Kodumasinate jaemüük selleks ettenähtud kauplustes kasvas võrreldes eelmise aastaga 12%, arvestamata jällegi hindade muutuse mõju. Seetõttu saab öelda, et vähenenud laenukulude mõju kajastub juba Läti majanduses. Samuti näeme üha rohkem positiivseid märke Läti tööstussektoris, kus 2024. aasta detsembris oli toodang 3,2% kõrgem võrreldes 2023. aasta sama perioodiga reaalhindades ehk hindade muutuse mõju arvestamata. Üks huvitav ja esiletõstmist vääriv aspekt on see, et 2024. aasta detsembris oli Läti tsemenditööstuse toodang peaaegu 16% suurem võrreldes 2023. aasta sama perioodiga. Tegu on ettevaatliku märgiga, mis näitab, et  ehitus- ja kinnisvarasektorit ootab ees taastumine.

Leedu majandus jätkab tugevnemist, kuid peab hoolikalt jälgima tekkinud  riske. Leedu lõpetas 2024. aasta väga tugevate tulemustega. 2024. aastal tervikuna kasvas SKT 2,6%, sealjuures 2024. aasta neljandas kvartalis suurenes see 3,6% võrra. Sektori tulemuslikkuse kontekstis on viimasel ajal ilmnenud mitu huvitavat suundumust. Leedu töötleva tööstuse, mis ekspordib suurema osa oma toodangust, tootmismaht on vaid 1% madalam koroonajärgsest tipptasemest. See on hea tulemus, eriti arvestades Saksamaa tööstuse nõrkust. Samuti näeme selgeid märke tsüklilise tootmise elavnemisest: näiteks 2024. aasta detsembris oli mööblitootmise näitaja 9% kõrgem 2024. aasta kevadel saavutatud minimaalse tootmise tipptasemest. Lisaks sellele on jaemüügi käive saavutanud koroonajärgse tipptaseme, mida toetab toidu- ja tarbekaupade müügi elavnemine. Viimane saavutas 2024. aasta detsembris ajaloolise tipptaseme. Elavnemine on tingitud nii tarbijate kõrgest optimismist kui ka kasvavast ostujõust. Samuti näeme rohkem märke kinnisvaraturu elavnemisest, sest 2025. aasta jaanuaris oli korteriostu tehingute arv 3% kõrgem kui 2024. aasta jaanuaris, samas kui aastases võrdluses kujunes see näitaja lausa 6% kõrgemaks. Siiski näeme ka olulisi riske, mida jälgime tähelepanelikult ka edaspidi. 2024. aasta detsembris  ilmnesid esimesed märgid Leedu kaupade ekspordi vähenemisest Saksamaale, mis on üks esimesi Saksamaa nõrga majanduse mõjusid. Arvestades Saksamaa tootmisettevõtete suurenenud valmisolekut otsida konkurentsivõime taastamiseks lepingulisi tootmispartnereid väljaspool Saksamaad, ei näe me siiski suuri riske Leedu ekspordile.

Baltikum: väljavaated aastaks 2025

Eeldame, et 2025. aastal tugevneb majandustsükkel kõigis Balti riikides. Prognoosime, et Läti SKT kasvab 2025. aastal 2,2%, Leedu SKT 2,9% ja Eesti SKT 2,4%. Üks peamisi tegureid, mis võib soodustada tugevamat majandustsüklit Baltikumis, on laenukulude langus, mis avaldab positiivset mõju nii ekspordi- kui ka sisemajandussektoritele. Lisaks ootame jätkuvat ostujõu kasvu Baltikumis. Prognoosime, et Lätis ja Leedus tõuseb keskmine palk 7%, samas kui sealne inflatsioonimäär peaks 2025. aastal olema vastavalt 2,2% ja 2,7%. Eesti puhul eeldame, et palgad kasvavad sel aastal 5,3% ja inflatsioonimäär on 3,3%. Lisaks laenukulude langusele on ka ostujõu taastumine oluline tegur, mis soodustab tugevamat majandustsüklit Baltikumis. Nagu tavaliselt, oleme prognooside koostamisel arvestanud ka riskidega, ning jälgime neid pidevalt. Lisaks tariifide mõjule on ehk suurim risk, mida jälgida, Saksamaa majanduse nõrkuse kandumine Balti riikide eksporti, mille esimesi märke   näeme juba Leedus.

Maailmamajanduse ülevaade

USA majandus aastal 2024: kasvuliider lääneriikide seas. USA majandus jäi 2024. aastal lääneriikide seas üheks majanduskasvu liidriks, samal ajal kui euroala maadles, et stagnatsioonist väljuda. USA leibkondade tarbimine kasvas kogu aasta vältel ühtlaselt ja tööturu olukord püsis soodne. Aasta lõpu poole hakkasid positiivsed märgid ilmnema ka USA tootmissektoris. USA SKT kasvas 2024. aastal 2,8%, olles peaaegu samal tasemel nagu eelmisel aastal täheldatud 2,9%-line kasv. Samal ajal jäid aga eurotsoonis aktiivsus ja meeleolu nõrgaks. Pärast kolme esimese kvartali mõõdukat kasvu libises piirkonna majandus aasta lõpuks taas stagnatsiooni, kusjuures euroala SKT üldine kasv oli 2024. aastal 0,7%, ehk kõrgem võrreldes eelmise aasta 0,4%-ga. Saksamaa näitas jätkuvalt nõrku tulemusi ja riigi majandus langes teist aastat järjest. Saksamaa arengut takistavad suhteliselt kõrged energiahinnad, vähene nõudlus eksporditurgudel ja majanduslik sõltuvus autotööstusest, mida iseloomustab ümberkujundamise ja muutuste aeg.

Euroala püüab taastada pandeemiajärgset majanduskasvu. Eurotsooni majandus ei ole veel suutnud taastada pandeemia tõttu kaotatud kasvutempot. Kuigi sissetulekute tase jätkas nii USAs kui ka Euroopas stabiilset tõusu, olid euroala tarbijad kulutustes tagasihoidlikud. USA leibkonnad suunasid peaaegu kogu oma sissetuleku tarbimisse, toetades endiselt surve all olevat USA kasvumootorit. 2024. aasta teises pooles eraldasid USA tarbijad säästudeks vaid veidi üle 4% oma sissetulekust. Võrdluseks: euroala säästud ulatusid viimaste kvartalite jooksul ligikaudu 15%-ni. Kui leibkondade heaolu jätkuvalt paraneb, võib nende säästetud raha hakata majandusse voolama. Ka madalamad laenukulud võivad tõugata leibkondi kulutusi tegema ja ettevõtteid investeerima. Varem täheldatud laenutingimuste paranemine on juba hakanud positiivselt mõjutama laenude väljastamise ja võtmise dünaamikat euroalal.

Tööstussektori taastumise märgid. Pärast pikka pausi hakkasid lääne tööstuses uue aasta alguses ilmuma taastumise märgid. Jaanuaris muutus USA tootjate kindlustunne esimest korda pärast 2022. aasta sügist taas optimistlikuks ning üleilmne meeleolu näitas pärast pooleaastast seisakut positiivseid märke. Eurotsoonis täheldati esimesi märke nõudluse paranemisest, kuna uued tellimused vähenesid aeglasemalt, mis omakorda vähendas ka sektori üldist negatiivset tooni. Lähikuudel selgub, kui suur osa sellest paranemisest tuleneb ettevõtete soovist taastada varusid vastusena USA imporditariifide ähvardusele.

Põhimõttelised muutused ülemaailmses majanduskasvus jäävad sel aastal tõenäoliselt nägemata. Sel aastal ei ole tõenäoliselt oodata suuri muutusi ülemaailmsetes majanduskasvuga seotud trendides. Bloombergi küsitletud analüütikute sõnul on USA majanduskasvu prognoose korrigeeritud ülespoole, kuid euroala kasvuprognoose aga allapoole. Kuigi USA majanduskasv peaks 2025. aastal pisut aeglustuma, on see USA prognooside kohaselt siiski kaks korda kiirem kui Euroopas: kasv on üle 2%, samas kui eurotsoonis on see näitaja keskmiselt 1%.

USA ja euroala erinev rahapoliitika. Aasta esimesed keskpankade kohtumised tõid esile USA ja euroala rahapoliitika aina suureneva erinevuse. Eelmisel aastal vähendasid nii USA föderaalreserv kui ka Euroopa Keskpank (EKP) oma baasintresse mitmes etapis 1 protsendipunkti võrra. Arvestades inflatsiooni kiirenemist alates eelmise aasta lõpust ja vankumatut majanduskasvu, peatas USA föderaalreserv jaanuaris oma intressimäärade alandamise tsükli. Lisaks sellele, et inflatsioon naaseb tähelepanu keskpunkti, on president Donald Trumpi uue administratsiooni potentsiaalselt inflatsiooni suurendavad algatused ajendanud turuosalisi loobuma madalate intressimäärade stsenaariumist, kõrvaldades sisuliselt ootused edasiste intressimäärade alandamise osas USA-s. Järgmist intressimäärade alandamist ei ole USA-s oodata enne suve ning investorid ei näe ette, et intressimäärad langeksid 2025. aastal oluliselt alla 4,0%.

Euroopa Keskpank (EKP) jätkab tõenäoliselt intressimäärade alandamist nõrga majanduskeskkonna tingimustes. Erinevalt föderaalreservist jätkas EKP jaanuaris intressimäärade vähendamist. Kuigi inflatsioon on euroalal alates sügisest mõõdukalt kiirenema hakanud, toetab piirkonna nõrk majanduslik olukord siiski edasist intressimäärade langetamist. Finantsturu osalised ootavad, et EKP langetab märtsis uuesti intressimäärasid ja aasta lõpuks jõuab keskpanga hoiuseintress 2% lähedale. Ka euribori intressimäärad võivad stabiliseeruda selle taseme lähedal. Kuigi EKP-l on USA-ga võrreldes lihtsam põhjendada leebemat rahapoliitikat, ei saa EKP endale lubada agressiivset intressimäära langetamist, arvestamata selle ülemaailmseid tagajärgi. Föderaalreservist kiirem intressimäära langetamine võib vähendada euro atraktiivsust investorite silmis. Madalam nõudlus euro järele nõrgestab valuutat ja suurendab euroala impordi hinda dollarites arvestatuna. See omakorda võib suurendada inflatsiooni ja töötada vastu EKP huvidele.

USA tariifide ähvardused suurendavad maailmamajanduse ebakindlust. USA värske presidendi Donald Trumpi järjepidev tariifidega ähvardamine on suurendanud ülemaailmset majanduslikku ebakindlust ja volatiilsust finantsturgudel. Imporditariifide kehtestamine USA peamistele kaubanduspartneritele ja nende vastumeetmed võivad pärssida ülemaailmset majanduskasvu ja avaldada täiendavat inflatsioonisurvet, eelkõige USA-s. Trump ei kõhkle tariifidega ähvardamast ning on siiani rakendanud tariife Hiinale, Kanadale ja Mehhikole. Algselt edasi lükatud tollimaksud Kanadale ja Mehhikole hakkasid kehtima 4. märtsil. Hiina, Kanada ja Mehhiko moodustavad peaaegu poole USA rohkem kui ühe triljoni dollari suurusest kaubandusbilansi puudujäägist ülejäänud maailmaga. Tariifide oht ulatub ka Euroopasse, kellega USA-l on ajalooliselt suur kaubandusbilansi puudujääk. Hetkel jäävad need riskid aga ähvarduste ja spekulatsioonide tasemele. Euroopa Liidu eksport USA-sse on üle poole triljoni euro ehk umbes viiendik kogu Euroopa Liidust väljapoole suunatud ekspordist. Euroopa tootjate käekäiku võivad ohustada ka teiste riikide eksportijad, kes võivad USA tariifide tõttu püüda oma tooteid suunata Euroopa turule.

President Trumpi majanduspoliitika võimalik mõju. Pärast Trumpi presidendiks tagasivalimist on investorid ja majandusteadlased hakanud tõmbama paralleele tema esimese ametiajaga aastatel 2017–2021. Sel perioodil lähtus Trump peamiselt „kiirendatud“ lähenemisviisist riigi rahandusele. Seni viitavad kõik märgid sama käsitluse jätkumisele, mis võib USA ettevõtete jaoks tähendada soodsamat maksu- ja ettevõtluskeskkonda. “Kiirendatud“ lähenemine rahandusele oli üks põhjusi, miks vaatamata Trumpi eelmise valitsuse ajal toimunud tariifisõdadele iseloomustasid tema esimest ametiaega ka finantsvarade hinnainflatsioon ja enamasti positiivne ärikliima.